Ajalugu

Kronoloogia

21.aprill 1909 Riia Polütehnikumi juures registreeritakse Riia Eesti Üliõpilaste Selts
1910 REÜS-ga liituvad Pärnu gümnasistid põrandaalusest õpilasühingust “Taim”
1911-1913 Pannakse järk-järgult maksma Seltsi kodukord
1915-1917 Selts tegutseb Moskvas
1918-1919 Vabadussõja tõttu Seltsi tegevust ei toimu
21.veebr. 1921 Selts registreeritakse Tartu Ülikooli juures ÜS Liivikana
1937 Asutatakse Liivika koondis Tallinna Tehnikaülikooli juures
1950-1990 Seltsi vilistlaskogu tegutses nõukogude okupatsiooni tõttu põranda all
alates 1940 Seltsi vilistlased tegutsevad paguluses edasi aktiivselt Rootsis, USA-s, Kanadas, Austraalias ja Saksamaal
13.märts 1990 Tallinna Tehnikaülikooli juures taasregistreeritakse 13 liikmega ÜS Liivika
23.juuli 1990 Tallinna Linnavalitsus registreerib ÜS Liivika vilistlaskogu
28.juuni 1991 ÜS Liivika tegevus taastatakse ka Tartu Ülikooli juures

Tähtsamad sündmused

Üliõpilasselts Liivika asutati 21.aprillil 1909. aastal Riia linnas Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi (REÜS) nime all. See daatum tähistab päeva, mil REÜS registreeriti Riia Polütehnikumi juures. REÜS-i asutajateks olid 12 REÜS Laene (asutatud 1904) liiget ja 11 korp! Vironiast (1900) lahkunut. REÜS-i asutamisega likvideeriti ühtlasi REÜS Laene.

1910. aastal lisandus REÜS-i kümmekond Pärnu gümnasisti põrandaalusest õpilasühingust “Taim”, kelle hulgast tuli Seltsile hiljem tervelt kuus esimeest. REÜS paistis teiste tudengiorganisatsioonide hulgas silma oma ruumides alkoholi tarbimise keelustamisega. Seda põhimõtet kinnistas veelgi REÜ Karskuse Seltsi muutumine sisuliselt REÜS-i osakonnaks. 1911-1913 pandi Seltsis järk-järgult maksma uus kodukord, mis sai hiljem aluseks ka mitmete teiste organisatsioonide (seltside) kodukordadele.

Riia Polütehnikumi evakueerimisel sõjapiirkonnast kolis ka REÜS oma tegevusega aastateks 1915-1917 Moskvasse.

Aastatel 1918-1919 Seltsi tegevus Eesti Vabadussõja tõttu ajutiselt katkes, sest paljud liikmed olid haaratud sõjategevusse.

Pärast Vabadussõda kolis Selts oma tegevusega üle Eestisse, nüüd siis juba Eesti Wabariiki, kus alustati kohe aktiivset tegutsemist. Endise REÜS tegevus Tartus algas 1920. aasta sügissemestril ja seda nüüdse Liivika nime all. Tartu Ülikooli juures registreeriti Üliõpilasselts Liivika 21.veebruaril 1921. Peale ühte “erandlikku” semestrit otsustati alkoholikeeldu uuesti jaatavalt suhtuda ja nii on see traditsioonina säilinud tänaseni.

1937. aastal asutati Liivika koondis ka Tallinna Tehnikaülikooli juures. Iseseisvusaja lõpuks jõuti isegi niikaugele, et enne nõukogude okupatsiooni 1940 oli ÜS Liivika nimekirjas 161 üliõpilast ja 170 vilistlast.

Alates 1940 aastast muutunud poliitiliste olude tõttu Eestist emigreeruma sunnitud liiviklased ei matnud siiski ka rasketel aegadel maha neid kõrgeid ideaale, mis Seltsi liikmeid juba palju aastaid olid ühendanud ning võõrsil end sisse seadnuna asutasid koondised Austraalias, Saksamaal, Kanadas, Rootsis ja USAs

Okupatsiooniperioodil (1950-1990.a) Seltsi tegevus keelustati ja ÜS Liivika kandis liikmete vähenemise tagajärjel raskeid kaotusi, mis oleksid Seltsile peaaegu saatuslikuks saanud. Ärksamate endiste liikmete eestvedamisel alustas Selts oma kokkutulekuid taas 1950-tel aastatel, siis juba “põranda all”.

1990.aastal taastati nõukogude võõrvõimu tõttu suikunud Üliõpilasselts Liivika tegevus. Tallinna Tehnikaülikooli juures taasregistreeriti Selts 13.märtsil 1990, kuna teistmoodi ei olnud võimalik registreerida Seltsi vilistlaskogu. ÜS Liivika Vilistlaskogu alustas de jure tegevust sama aasta 23.juulil. Täna asub ÜS Liivika põhijõud Tartus – Tartu Ülikooli juures taastati Selts tegevus ametlikult 1991. aasta 28. juunil. Ka juriidiliselt on Seltsi asukohaks Tartu linn. Seltsi taastamisel Tartus muudeti Tallinna koondis jälle Tartu Seltsi osaks, nagu see oli olnud ka Eesti Wabariigi ajal. Seltsi vilistlaskogu ametlikuks asupaigaks on saanud Tallinn, VK ühendus asub loomulikult ka Tartus. Vilistlaskogu koondised tegutsevad hetkel veel Rootsis ja Põhja-Ameerikas.